Majandusaasta aruande avaldamise tähtaja lühendamise idee pole surnud. Ettevõtja, ole valvel, soovitab ajakirjanik Ken Rohelaan.

- Ken Rohelaan
- Foto: Andras Kralla
Raamatupidamises hiilib taas ringi idee lühendada majandusaasta aruande avaldamise tähtaega. Viimati rääkis Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ettevõtete aruandluse infosüsteemide talituse juht Aleksandr Beloussov, et tähtaeg võiks lüheneda kuuelt kuult neljale. See ettepanek paljusid ettevõtjaid ilmselt ei rõõmusta, rääkimata niigi ülekoormatud raamatupidajatest.
Nelja kuu ettepanek on rahandusministeeriumis veel idee, mitte kindel otsus. Ministeeriumi teatel on hetkel teema laualt maas, kuid päris ära ka ei kao. Nagu pole teema juba mitu aastat kuhugi kadunud: eelmise aasta alguses käis tuline vaidlus, kui statistikaamet pakkus välja lühendamise 3-4 kuule. Ettevõtjad ja ühistud olid vastu, mistõttu statistikaameti ettepanek summutati. Vähemalt mõneks ajaks.
Septembris ütles justiitsminister, et tähtaega pole plaanis muuta, ammugi mitte lühendada. Seega peaks ettevõtjatel olema poliitiline tugi, et praegune olukord püsib.
Näilisele rahule tuleks tegelikult reageerida valmisolekuga hambaid näidata. Vajadusel ka rünnata. Eesti võib e-riigina mõelda, et elektroonselt saab kõike kiiremini teha. Kahjuks pole see nii kerge, kuna paberimajanduse asendumine elektroonilisega ei tähenda automaatselt kiiremat aruandlust. Praegu on väga palju neid, kelle aruanne hilineb (20%) või jääb üldsegi esitamata (20%). Täna saab kuuekuulise tähtajaga hakkama vaid veidi üle poole ettevõtjaid.
Põhjus, miks peaks olema valmis reageerima, peitub Eesti poliitikamaastiku valitsemisorganites. Nimelt on peaminister agaralt välja vahetanud ministreid, sealhulgas rahandusministri. Kuna justiitsminister ei ole valitsusjuhiga samas erakonnas, võib mingil hetkel tekkida vastasseis, milles jääb peale kauem võimul olnu sõna.
Kas värske majanduseksperdist rahandusminister näeb vajadust aruannete tähtaega lühendada, see peaks selguma lähikuudel. Ilmselt tulevad enne riigikogu valimisi nii mõnedki välja kisa põhjustavate ideedega, et võita tähelepanu ning pildil püsida.
Ettevõtjad peaksid silmad lahti hoidma, sest vahel võib juhtuda, et seadusi muudetakse kiiresti. Nagu juhtus näiteks nn 1000euroste arvete deklareerimisega, mida taheti esiti mürinal läbi suruda, kuid mida suudeti siiski mingil määral parandada. Olge valvel!